Tallinn ja Harjumaa 91,5    Läänemaa 92,2    Kesk-Eesti 91,7    Saaremaa 91,5    Pärnumaa 99,0    Lõuna-Eesti 91,2   Tartu linn 88,5                    
title_gallery
Praegune filmide tõlkimise tase on väga hea
23.11.2010
Lauri Rõuk ja Endel Valdas rääkisid filmide tõlkimisest


Elmarile andsid intervjuu Lauri Rõuk ja Endel Valdas, kellega rääkisime filmide tõlkimisest. Mehed asusid tõlkimistöö juurde 80-ndate lõpus Tartu Ülikooli õppima tulles. „Tartu Vodeo“ videokinos Thalia otsis toona tõlkijaid ning nõnda inglise filoloogia tudengid endale koolikõrvase töö leidsid. Kuna subtiitrite kasutamise võimalust tollal polnud, pidid tudengipoisid enda häälega tõlked filmidele peale lugema. Nende poolt sai tõlgitud sadu filme, mis üle Eesti videokassettidel levima hakkasid. Lisaks nendele oli pundis ka Hannes Villemson, kes eelistas peale lugeda enamasti väärtfilme. Laurile on alati meeldinud komöödiad („Blind Date“) ja Endel sai endale suurema osa ulmekatest ja märulitest. Selliseid löömafilme pidavat tõlkida olema kordi kergem kui keerulisema sisuga linateoseid, kus teksti palju enam. Sel ajal suuri ettekirjutusi ja reegleid polnud ning tuli suuresti ise jalgratast leiutama hakata. Endel kasutas vihikuid ning mõne filmi puhul kirjutas pea kogu teksti üles. Märkmeid võis saada koguni poole vihiku jagu. Oli ka filme, mida sai praktiliselt otse esimest korda vaadetes peale lugema hakata („Smokey and the bandit“).


Praeguse filmide tõlkimise tasemega on mehed väga rahul. Veel 90-ndate lõpus polnud haruldus kohata lausvale tõlget. „Kutsehaiguse“ tõttu jälgib Endel põhjalikult subtiitreid ja viimasel ajal on pigem üllatunud kui hästi on üks või teine väljend tõlgitud. „Tõlkida tuleb vastavalt kontekstile ja mõne filmi puhul tuleb ka kõige räigemad sõnad kõige räigemalt välja öelda, ent sellised filmid jäävad teles siiski mudilaste uneaega,“ rääkis Endel. „Subtiitrite puhul on kindel reegel: üks rida tähemärke peab eetris olema 2 sekundit, kui on kaherealine tõlge, peab see eetris olema 4 sekundit. Seega kõik ebavajalik tuleb vajadusel välja visata.“ Taasiseseisvumise järgselt esimesed siinsed subtiitrid tegi Lauri pärast „Tartu Video“ aastaid minnes Saaremaale „Kadi Televisiooni“. Tehti oma eraldi tarkvara subtiitrite tegemiseks ja see oli kordi mahukam töö kui filmidele häälega tõlgete peale lugemine.


Filmide dubleerimisse mehed hästi ei suhtu, ent saavad aru, et tegu on raha ja aja kokkuhoiuga. Päevased seebikad jooksevad iga päev ja palju tunde ja nendele iga päev subtiitreid toota lihtsalt ei jõuaks. Peale lugeda on siinkohal palju väiksem vaev. Tavatõlkijal võtab 10 minutit subtiitreid toota oma 2 tundi ja seega vaid ühte 40-ne minutilist seepi tõlkida oleks terve päeva töö.
Pilt

Kuula Elmarit, sest siit tuleb kõige mõnusamaid eestikeelseid laule!

Raen Väikene

ELMARI
PÄEVAPÜÜDJA

Top 3
1 Saame kokku Ivo Linna
2 Tahan ma Patune Pool
3 Püüab meid Liis Lemsalu
Küsetlus

Millise neist uusaastalubadustest andsid sina?