Tallinn ja Harjumaa 91,5    Läänemaa 92,2    Kesk-Eesti 91,7    Saaremaa 91,5    Pärnumaa 99,0    Lõuna-Eesti 91,2   Tartu linn 88,5                    
title_gallery
Muusikauudised 3.nädal
17.01.2011
J.M.K.E. tähistab juubelit

15. jaanuaril tähistas legendaarne punkbänd J.M.K.E. oma 25. Aasta juubelit kontserdiga Rock Cafes, kus esitleti ka uut albumit "Jasonit ei huvita". Uus plaat on valimik ansambli poolt läbi aegade esitatud kaveritest, töödeldud on nii Tshaikovskit kui ka Hendrik-Sal-Sallerit ja Jaan Tättet. Albumi esimene pool on just äsja salvestatud, kuid plaadilt võib leida muuhulgas ka ehtsa 1986. aasta keldrilindistuse. Oma ajaloo jooksul on bänd välja andnud paraja kuhja plaate alates 1989. avaldatud hittsinglist "Tere perestroika" ning rännanud peale Eesti ja Soome läbi hulga riike nii lääne kui ka ida pool.

Kurjam sai valmis uue albumi

Üks Eesti pikaealisemaid punkansambleid, 1996. aastal punkpoeet Marko Siguse poolt kokku kutsutud ansambel Kurjam esitleb uhiuut albumit pealkirjaga “Kuumalaine Stroomi rannas”, vahendab Delfi. Sel aastal 15. tegutsemisaastat tähistava Kurjami viiendal täispikal albumil on kokku 13 lugu ning lisaks hitiks saanud nimiloole sisaldab see mitmeid juba tuntud lugusid (“Pohmakaga tööl”, “Suurlinna tuled”, “Gunnar Graps elas meie tänavas”) ja loomulikult ka päris uut ja senikuulmatut materjali. Plaadi salvestamine algas Tallinna Linnahalli legendaarses helistuudios Indrek Patte käe all juba 2009. aasta sügisel ning jõudis eduka lõpuni 2010. aasta lõpul. Tark ei torma ja bändi liikmete arvates on raske töö tulemuseks kindlasti üks Kurjami parimaid kauamängivaid ning küllap märkavad seda ka praegused ja tulevased fännid.

Metsatöllu solist kaotas kilosid

"Tõsi ta oli, et kehaline seis oli läinud sedavõrd sandiks, et mõnel mehel oli juba raskusi kontserdi lõpule venitamisega," tunnistab Metsatöllu solist Markus Teeäär, et kogu bändiga jõusaali suundumine on end kuhjaga ära tasunud. 15 kilo vähem kaaluv Teeäär räägib Õhtulehele, et tõuke treeninguteks ja tervislikuks toitumiseks andis ühel möödunudkevadisel kulturismivõistlusel aset leidnud kohtumine Eesti kulturismi ja fitnessi liidu presidendi Arnold Tokkoga. Pooleaastase rassiva eneseravi tulemus on see, et kolmekohalistest meestenumbritest on kaalule järele jäänud napp 90 kilo. "See kaal on mul püsinud muutumatuna juba mitu kuud. See toob aga kaasa ka omaette mured – pool garderoobi tahaks väljavahetamist," naljatleb ta. Siiski tuleb Markuse sõnul osata rauaga rassides piiri pidada. "Jõusaalis ei tohi teda mingil juhul üle tõmmata – üleastumist karistatakse karmilt!"

Riisalu mõtles enesetapumõtteid

Laulja, poliitik ja ärimees Aivar Riisalu (49) on põdenud raskekujulist depressiooni, mis viis teda isegi enesetapumõteteni. Aivar langes depressiooni kaheksa aastat tagasi, kui tema isiklik elu põhja kõrbes ja äriajamiseski ajutine identiteedikriis tekkis, kirjutab Naisteleht. “Ma olin jooksnud peaga vastu seina, olin täiesti üksi ning mul polnud kellegagi nõu pidada,” meenutab mees, kes tundis end sedavõrd puntras olevat, et otsustas end maha lasta. “Seda haigust ei saa ravida tablettidega, vaid uute otsuste ja alustamistega. Mina võtsin terve aasta Prozacit, sest ma juba värisesin ja tudisesin. Ma lihtsalt ei saanud enam iseendaga hakkama. Mul olid pidevalt paanikahood, mõtlesin lämmatavalt negatiivseid mõtteid,” räägib ta. “Kõige tähtsam on iseenda jaoks ära otsustada, kas see ongi põhi — kas nüüd hüppangi Türisalu pangalt alla või lähen edasi,” ütleb Aivar, et temal kestis kahevahelolek, kas tappa või tegutseda, lausa kolm kuud. Ulatuslik enesemuutmisprogramm, mille Aivar aastate eest ette võttis, on tänaseks end kuhjaga õigustanud. Ta elab metsade vahel kenas eramus, tal on ideaalne pereelu, kaunis abikaasa Marina ja enam-vähem kontrolli all püsiv ettevõtlus. “See ei tähenda muidugi, et mul üldse enam probleeme poleks, aga ma oskan nendega nüüd toime tulla.”

Pandre otsib uut kodu

The Suni bassimees Danel Pandre (37) on müüki pannud oma Nõmmel asuva maja. Ruutmeetrite poolest on krundil ruumi küllaga, kuid kolmetoaline elamispind jäi perele lihtsalt kitsaks. Uut elamispinda ei ole pere veel välja valinud, kirjutab Naisteleht. Kindel on vaid see, et mees unistab oma majast. "Kes ikka kas või korra oma elus on majas elanud, see enam korterisse tagasi ei koli," ei heiduta Pandret ka Eestimaa talvedega kaasnev lumerookimine.

CNN rääkis Kerlist

USA uudistekanal CNN pööras tähelepanu Euroopast Hollywoodi suunduvate staaride üha suurenevale hulgale ja edule, vahendab Elu24. Kõige huvitavamaks tegelaseks nimetas kanal Kerli Kõivu, kes olevat nagu “glämm-gooti versioon Lady Gagast”. “Blond iludus, kes näeb välja nagu glämm-gooti versioon Lady Gagast, laulab nagu Björk, Brandy ja Avril Lavigne,” kirjeldas CNN Kerlit. “Kui ma alguses siia tulin, siis keegi ütles, et muusikaäris ei tunne sõber sõpra ja ma olin sellest haavatud,” rääkis Kerli kanalile. “Kuid Los Angeles on elamiseks suurepärane koht, kui sa oled leidnud sealt inimesi, kes inspireerivad sind. Mina olen sellise sõprade ringi siit leidnud. Me teeme koos kunsti ja pidevalt “toitume” üksteisest.” Kerli müüs 2008. aastal USAs debüütartisti kohta päris muljetavaldavad 65 000 plaati oma “Love Is Dead” albumit. Sellel aastal ründab edetabeleid just ilmunud “Army Of Love”. “See on nagu eurotrash kohtuks inglitekooriga,” kirjeldas Kerli oma uut üllitist.

Iiris pole narkootikume proovinud

Iiris Vesiku (19) omapärane hääl ja välimus tõmbavad tähelepanu ning jäävad meelde. Möödunud aasta oli Iirisele ülipõnev, sest esinemisi oli Saksamaal, Soomes, Venemaal ja Türgis. Vaatamata sellele, ei ela Iiris rokkstaarile omaselt ning on pigem tagasihoidlik pidutseja. "Ma polnud varem pidudel kunagi purjus, aga nüüd ikka natuke võtan. Aga ma ei joo end kunagi purju ega pildituks," räägib Iiris Kroonikale, et pole suur pidutseja. "Narkotsiga pole ma üldse kokku puutunud," räägib Iiris, et eelistab hoopis tantsida ja head seltskonda nautida. Iiris räägib,et ei oska inimesi eriti lugeda ja võtab neid kohe sõnadest. "Muidu pole sellest hullu, aga kui mõnikord keegi teeb sarkastilist nalja, siis ma ei saa üldse aru."

Staarisaadet juhivad Kõrve ja Pang

TV3 kevade suurshow «Eesti otsib superstaari» uus saatejuhtide paar on selgnud - supersarja eesotsas säravad näitlejannad Evelin Pang ja Hele Kõrve, vahendab Elu24. TV3 avalike suhete juhi Annely Adermanni sõnul on tegemist meie telemaastikul haruldase saatejuhtide paariga. «Meil on tõepoolest väga hea meel, et Evelin ja Hele võtsid vastu pakkumise osaleda selle kevade suurimas teleprojektis. Kahtlemata on intrigeeriv näha saadet juhtimas kaht noort veetlevat naist, kuid usume, et eelkõige toovad nad uude hooaega naiselikku soojust,» ütles Adermann. «Pakuti, arutasime, mõtlesime ja otsustasime, et miks ka mitte! Meid ootab ees palju toredaid pühapäevi!» kommenteerisid Evelin ja Hele. Armastatud näitlejannad lubavad saatejuhtidena olla superstaariks pürgijatele toeks ja neid vajadusel julgustada. Uued staariotsingud algasid pühapäeval, 16. jaanuaril, Pärnu Kontserdimajas. Järgmised eelvoorud toimuvad 22.-23. jaanuaril Tallinnas Solarise keskuses, 29.-30. jaanuaril Tartus Tasku keskuses ning 6. veebruaril Jõhvi Kontserdimajas. Osalejad peavad kõikjal kohal olema kell 10.00. Saate peaauhind on tänavu 10 000 eurot ja võitjale kuulub ka plaadileping Universal Musicuga.

Huvi staarisaate vastu on suur

16. jaanuaril startis TV3 suurprojekti “Eesti otsib superstaari” neljas hooaeg eelvoorudega. Selgunud on juba uued saatejuhid, kelleks on Evelin Pang ja Hele Kõrve. Saate produtsent Kaupo Karelson tunnistas Elmari hommikuintervjuus, et näitlejatare on püütud ka varem saatjuhiks saada. “Oleme neid alati tahtnud, et nad tuleksid televisiooni ja juhiksid koos saadet. Seekord olid nad nõus,” selgitas Karelson. Lisaks saatejuhtidele lubab Karelson uuel hooajal teisigi uuendusi. “Uuendused hakkavad televaatajale lahti rulluma kõikides episoodides, mis eetrisse jõuavad,” jäi produtsent esialgu salapäraseks. Huvi uue hooaja vastu on Karelsoni sõnul päris suur. “Registreerunuid on juba ligi 1000, mis on juba rohkem kui eelmistel aastatel on olnud. Kuskil 1500 saame kindlasti kätte, sest kuu aega on veel registreerumine avatud,” rääkis produtsent. Uute talentide põuda produtsent ei pelga. “Selle kohta on mul hea näide. Kolmanda hooaja 10 finalistist 9 on bioloogiliselt vanemad, kui teise hooaja võitja Jana Kask. See tähendab, et kõik need lauljad olid juba siis olemas kui Jana tuli võitjaks ja nad oleksid ju võinud tulla juba teisel hooajal. Samamoodi loodame lauljaid leida sellest hooajast.” Ülemiseks vanusepiiriks on saatel jätkuvalt 35 eluaastat. Karelson ei välistanud, et see võib tulevikus ka kõrgemaks minna. “Äkki ühel aastal tõstame ja vaatame, mis siis saab. Enamus praegused osalejaid on siiski alla 30-aastased,” lisas produtsent. Saate võitja võidab endale 10 000 eurot ja saab ka lepingu Universali rahvusvahelise plaadifirmaga. “Eesti otsib superstaari” 4. hooaeg jõuab TV3 ekraanile veebruari keskpaigas.

Ojamets põrutab Indiasse

Kantrilaulja Airi Ojamets (33), kes veidi üle aasta tagasi tõmbas joone alla oma kümme aastat kestnud kooselule, naudib üksiklase rõõme. Jaanuari keskel sõidab Airi kuuks ajaks üksi Indiasse Himaalaja mägedesse ennast tundma õppima. Pärast suhte lõppemist oma noorima poja Silveri isa Indrek Hinnoga pole Airi ellu uut meest tekkinud, kirjutab Kroonika. Naine teab, et ka iseendaga olemise aeg on tervendav ja vajalik. "Inimesel on vaja mingi aeg endaga koos olla ja õppida iseennast tundma," pajatab Airi, kes töötab laevadel lauljana. "Kõik ootavad, et tuleb teine inimene, see, kes sind mõistab, aga kõige olulisem on, et inimene saaks ise aru, mida ta vajab ja kes ta üldse on. Kui selline kodutöö juba ette ära tehtaks, oleksid suhted palju terviklikumad."

Kivi harrastab heviaeroobikat

Juba pikemat aega Ameerikas elav Maarja Kivi on taas Eestimaal ning suusatamise asemel hoiab end vormis hoopis heviaeroobikaga. Rokiklubis Tapper toimuv treening on naise sõnul fantastiline, edastab Blabbermouth.net veebilehe infot Elu24. Lauljatari arvates on tegemist parima kohaga, kus rokihelide taustal on võimalik lahti saada pühade ajal kogunenud lisakilodest ning tänu saadud energiale on lihtsam ka erinevatele külmetushaigustele ja viirustele vastu hakata. Kivi soovitab treeningut kõikidele naistele, kes plaanivad Tallinnasse tulla.

Vaiksoost sai Rapuntsel

Jaanuari lõpul jõuab Eesti kinodesse Walt Disney 3D versioon vendade Grimmide 1812. aastal kirja pandud saksa muinasjutust «Rapuntsel» . Tegemist on väga ilusa romantilise looga, mille tegelastele on andnud oma hääle mitmed tuntud Eesti lauljad ja näitlejad – Nele-Liis Vaiksoo, Bonzo, Silvi Vrait, Sergo Vares, Jaan Pehk ja paljud teised. Rapuntselile hääle andnud Nele-Liis Vaiksoo rääkis Elu24-le, et tema jaoks oli kogu töö juures kõige keerulisem eelkõige just dialoogi tekitamine. «Sul on mikrofon ja tekst nina ees ja näed vaid pilti, hästi raske on niimoodi dialoogi tunnet tekitada, et ütled vaid järjest oma repliike sisse. Esimesel päeval oli tunne, et ei saagi esimesest leheküljest edasi, aga mida päev edasi, seda kergemaks läks. Hästi põnev kogemus.» Tema arvates annavad just eesti keel ja ka võimalus seda multifilmi 3D’s näha kogu asjale juurde erilise võlu. «Iga multikaga astuvad tegijad sammu edasi, filmi kvaliteet on super hea ja läheb järjest tõetruumaks,» oli Vaiksoo vaimustuses sel nädalal toimunud «Rapuntseli» esilinastusel nähtust.

Vilgats plaanib sügiseks sooloplaati

Raadiole Elmar antud sünnipäevaintervjuus rääkis 35-ndat sünnipäeva tähistanud laulja, et nagu teistelgi muusikutel, on ka temal masu ajal olnud veidi vähem tööd, kuid see on olnud isegi hea, sest nii on ta saanud rohkem aega veeta oma suure perega. Raskete aegade üle Kaire ei kurda ning kinnitas ka, et tema poliitikasse ei siirdu! Kasvõi juba seepärast, et tal pole nii paksu nahka, et kõik see nokkimine ära kannatada :). Kaire sõnul oli tal mõni aega tagasi väike loominguline madalseis, kuid tänaseks on ta sellest üle ning mitmed lauluideed on juba sündinud. Kui hästi läheb, saab armastatud laulja sügiseks valmis oma esimese sooloplaadi.

Violeta Osula võitis „Laulukarusselli“

2010. aasta Eesti parimate laululaste võistluse finaali üldvõitjaks hääletasid televaatajad Violeta Osula, kes Pärnu kontserdimajas toimunud otsesaates esitas "Catsi" muusikali loo "Mälestus". Aeg näitab, kas tegu on värske staarihakatisega! Lisaks selgus, et žürii ja televaatajate arvamus läks võitjate selgitamisel lahku. Violeta on pärit Harjumaalt Loolt ning saates juhendas teda Leili Värte. Finaali 3-7-aastaste vanuserühma võitjaks hääletas žürii Susanne Rulli Tallinnast, vahendab ERR uudised «Aktuaalset kaamerat». «Laulukarussell» on keerelnud alates 1992. aastast. Laste lauluvõistlused on olnud ETV lahutamatu osa aga juba palju varasematest Entel-Tenteli aegadest. Lauluvõistlustel osalenutest on hiljem sirgunud mitmed tunnustatud lauljad ja näitlejad.

Lemmikmuusika vallandab mõnuainete laviini

Olgu lemmikuks Biitlid või Beethoven, naudivad inimesed muusikat samal põhjusel, miks neile meeldib süüa või seksida — see vallandab ajus mõnutekitava aine, nähtub värskest uurimusest. Uurijad avastasid, et sama ajukemikaal osaleb nii eriti pineva muusikalõigu ärevas ootuses kui selle saabumisest johtuvas mõnutulvas, vahendab PhysOrg.com. Portaal Delfi vahendab teaduslehe uudist, et varasemad uurimused olid juba viidanud võimalusele, et vastavat rolli täidab ajurakkude vallandatav ja nende omavahelises suhtluses osalev kemikaal (neurotransmitter) dopamiin. Uus teadustöö, mille raames skanniti muusikat kuulavate inimeste ajusid, näitab seda protsessi vahetult. Dopamiin, mis muidu aitab meil nautida toitu või suguelu, osaleb ka mõnedest keelatud uimastitest saadava mõnutunde tekitamisel. Dopamiin on aktiivne aju konkreetsetes närviahelates. Seos dopamiiniga aitab selgitada muusika hiiglasuurt kultuurideülest menu, kirjutavad Montreali McGilli ülikooli teadlased Robert Zatorre ja Valorie Salimpoor ajakirja Nature Neuroscience veebiversioonis avaldatud artiklis. Uurimuses kasutati ainult instrumentaalmuusikat, mis näitab, et inimhääled pole dopamiinireaktsiooni tekitamiseks vajalikud, ütles Salimpoor, rõhutades, et selgitamaks välja häälte võimalikke mõjusid naudinguefektile tuleb läbi viia täiendavaid uuringuid. Uurijad kirjeldasid aju skannimise katseid, mis viidi läbi kaheksa vabatahtlikuga, kes olid valitud seetõttu, et tundsid mõnd lemmikpala kuulates reeglina külmajudinaid. Selline reaktsioon ajendaski teadureid uurima, kuidas tekitab aju muusikaga seotud ootusärevust ja ülevoolavat naudingupuhangut. Tulemused andsid mõista, et ka neil inimestel, kellele meeldib muusikat kuulata, kuid kes mõnujudinaid ei koge, esineb dopamiinireaktsioon, ütles Zatorre. Positronemissioon-tomogrammid ehk PET-skannid näitasid, kuidas aju lemmikmuusikapala kuulamisel pumpab juttkehaks (striatum) nimetatavasse ajupiirkonda rohkem dopamiini kui muude palade kuulmisel. Funktsionaal-megnetvõnketomogrammidel ehk fMRI-skannidel on näha, kus ja millal dopamiin täpselt vallandus. Dopamiinitulv esines juttkeha ühes piirkonnas ärevale momendile eelnenud 15 sekundi vältel ja teises piirkonnas siis, kui muusikaline tipphetk viimaks saabus. Zatorre sõnul on see täiesti loogiline: ootusärevusega seonduv piirkond on ühendatud nende ajupiirkondadega, mis osalevad sündmuste prognoosimisel ja keskkonnale reageerimisel, samas kui tipphetkele endale reageeriv piirkond on seotud aju limbilise süsteemiga, mis juhib emotsioone. Uurimuses osalenud vabatahtlikud katsealised tegid valikuid väga mitmesugustest muusikastiilidest süvamuusikast ja jazzist punk-, tango- ja koguni torupillimuusikani. Kõige menukamateks osutusid Barberi „Adagio keelpillidele“, Beethoveni Üheksanda sümfoonia teine osa ning Debussy’ „Claire de Lune“. Kuna katsealused juba teadsid, millist pala nad kuulama hakkavad, polnud uurijail võimalik määrata, kas nende ootusärevus-reaktsioon johtus mälestusest või muusikapala arenemise inimestele omasest loomulikust tajust, nentis Zatorre. Ka seda küsimust alles uuritakse. Harvardi arstiteaduskonna muusika- ja ajuekspert dr Gottfried Schlaug nimetas uurimust märkimisväärseks selles kasutatud tehnikate kombineerimise tõttu. Ehkki eksperdid olid varemgi aimanud, et muusika kuidagi dopamiinisüsteemi käivitab, ütles ta, kinnitab uus töö taolist eeldust tõesti vankumatult. Muusika, muide, pole ainus kultuuriline kogemus, mis aju keemilist premeerimissüsteemi aktiveerib. Teised hiljutised uurimused on viidanud seosele aju mõnukeemia vallandumise ja kunstiteoste vaatlemise vahel.

Saagol valmis uus laul

"Minu uus bänd John Four on kaks kuud vana," räägib saatest "Eesti otsib superstaari" tuntuks saanud Jaanus Saago, kes üllitas värske kooslusega ka esimese loo "Let It Loose". Jaanus Saago ütleb Publikule, et pala oli esialgu kirjutatud „Eesti Laulu“ jaoks, kuid kahekümne hulka seda ei valitud. "See räägib igatsevast armastusest," valgustab Saago loo "Let It Loose" sõnumit. Tema bändi kuuluvad veel Triin Niitoja, Siim Tõnisson ja Rauno Vaher. Miks just John Four? "See oli mul MSN`i nimi ja arvati, et sobiks ideaalselt ka bändi nimeks. Meid on samuti neli," täpsustab Jaanus.

Muusikaauhindade galal esineb Sunrise Avenue

17. veebruaril Nokia Kontserdimajas toimuv A. Le Coq Live Eesti Muusikaauhindade gala toob ühele lavale nii eesti muusika tipud kui ka väliskülalise Sunrise Avenue, vahendab Elu24. Soome viimase aja ühe suurima rokkbändi suurhitt „Fairytale Gone Bad“ murdis paari aasta eest üle Euroopa edetabelite tippu, olles ainuüksi Saksamaal terve aastakümne üks mängituimaid lugusid. Eestis esimest korda esinev Sunrise Avenue esitab muusikagalal hittloo oma järgmiselt, märtsis ilmuvalt kauamängivalt. Eesti Fonogrammitootjate Ühing tunnustab iga-aastasel galal eesti parimaid muusikuid, kes on eelneva aasta jooksul loonud uut muusikat või tootnud muusikavideo. Nominendid ja võitjad valib välja üle sajaliikmeline žürii. Tseremoonia toimub juba 13. Gala otseülekande teeb TV3, mis toob kõikidesse Eestimaa kodudesse vabariigi muusikamaailma koorekihi.

Maltis astus erakonda

Teisipäeval sai teatavaks, et laulja Mait Maltis liitus Keskerakonnaga ja kandideerib märtsi valimistel riigikokku. «See mõte mõlkus mul meeles juba pikemat aega. Kas just konkreetselt Keskerakonna poole, seda ma ei julge väita, aga nüüd mõnda aega tagasi, kui liitus minu hea peresõber ja laulupartner Ester Tuiksoo, andis see mulle väikese tõuke ja kindlustunde. Kui Ester on sellise valiku langetanud, siis peab see õige olema,» vahendab Elu24 Maltise sõnu. «Poliitikasse on natuke värsket verd juurde vaja ja ma mõtlen, et 60 aastaga on üht-teist kogutud, mida rahvale jagada. Ainuõige kohus oleks praegu riigikogus oma sõna sekka ütelda,» ütles Maltis ja lisas: «Sa näed seda kõike, mis toimub muus maailmas, ja sa ei suuda midagi selle jaoks teha. Ma mõtlen, et natukene üritaks, ehk õnnestub midagi paremaks teha.» «Ma ei astunud seda sammu raha pärast. Ma olen 60 aastat elanud ja teinud tööd, mul on armastav pere, mul on kõik olemas. Ma ei saa sealt midagi, ma hoopis tahan rahvale anda,» sõnas Maltis. Südameasjaks plaanib laulja võtta maaelu edendamise: «Mulle tundub, et Keskerakond tegeleb rohkem maarahvaga.» Uuno Loobi terava väljaütlemise peale sõnas Maltis: «Me ei saa kellegi arvamust keelata, las ta räägib.» Samuti tunnistas Maltis, et on olnud varem Rahvaliidu valija.

Dagö üllitab kevadel uue albumi

Juba nii mõnigi aasta on unustusse tiksunud ilma Dagö uute üllitisteta. Fännide kannatus saab aga kevadel kuhjaga tasutud, kui Dagö esitleb kuuendat albumit "Plaan Delta". Seekord võetakse asi päris suurelt ette ja mainitud albumit esitleb ansambel Dagö aprillis Nokia kontserdimajas. Nii märtsis ilmuval plaadil kui laval musitseeriv koosseis on Dagö tegijate teatel tublisti uuenenud, mis aga ei sega sel esitamast ansambli vanemaid, paljudele tuttavaid lugusid. Nii tehaksegi uut ja vana Nokia kontserdimajas 10. aprilli õhtul alates kella 19.00st.
Pilt


Imeline värviline aeg on käes! :)

Liana Kolodinskaja

Õhtusumin

Top 3
1 Sinule Uudo Sepp
2 Kui laubä õhta jõudis Lõõtsavägilased
3 Mina ka Nublu feat. Reket