Ma saabun salaja kui laine,  

mis randa merevaiku viib.  

Ja meremaik mu huulte peal on maine,  

kui rõivas võbeleb kui tiib.
 

Olla võin kui jää või tulikuum,  

su kõigi unistuste tuum  

ja valgel ööl ka varjust truum.  

Enda nii sulle tõin ma,  

kuigi tean, et homme võin ma  

muutuda vaid nimeks sinu suul.  


Ja muutun samuti kui laine,  

mis piire millekski ei pea.  

Sa oled mees ja mina olen naine,  

tean mõnda, mida sa ei tea.  


Olla võin kui jää või tulikuum,  

su kõigi unistuste tuum  

ja valgel ööl ka varjust truum.  

Enda nii sulle tõin ma,  

kuigi tean, et homme võin ma  

muutuda vaid nimeks sinu suul.  


Ma olen nagu päev, sa öö,  

üks meri teine on kui maa.  

Kui palju tundeid mahub meie vahele,  

aimata ei suuda keegi,  

muutub meri, muutub maagi.  


Olla võin kui jää või tulikuum,  

su kõigi unistuste tuum.  

Ja valgel ööl ka varjust truum.  

Enda nii sulle tõin ma, kuigi tean,  

et homme võin ma  

muutuda vaid nimeks sinu suul.  


Olla võin kui jää või tulikuum,  

su kõigi unistuste tuum.  

Ja valgel ööl ka varjust truum.  

Enda nii sulle tõin ma, kuigi tean,  

et homme võin ma  

muutuda vaid nimeks sinu suul.  

Muutuda vaid nimeks sinu suul.

Tagasi üles