Tänavune laulupidu üllatab toreda ühistegevusega

XXVII Laulupeo peadirigent Peeter Perens

FOTO: Eero Vabamaegi / Scanpix

Raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» käis külas XXVII üldlaulupeo muusikaline juht, dirigent Peeter Perens. Mees rääkis ühislaulust, mis võetakse laulupeo kavasse spetsiaalselt publiku ja esinejate liitmiseks. 

Ühislaulu pealkirjaks on «Üksi pole keegi», muusika autor on Tauno Aints ja sõnad lõi Urve Tinnuri. «See on selline laul, mille puhul saab eest laulda, järgi laulda, saab koos laulda ja eraldi laulda. Me teeme selle laulu esituse laulupeo esimese päeva lõpus, kus laulukaare all on valikkoorid ja publiku seas on ka teiste kooride lauljaid,» rääkis dirigent Perens.

Perensi sõnul tuleb laul ettekandmisele stiilis, kus valikkoor on eestlaulja ja publiku seas olevad lauljad on järgilauljad. «Soovime, et tekiks dialoog laulukaare all olevate lauljate ja publiku vahel. See on sarnane olukorraga, kus tehakse laineid. Paljud meist mäletavad neid laulupeo hetki, kus inimesed tõstavad käed, siis hõikavad ja teised teevad sujuvalt järgi. Laineid teeme ka nüüd, kuid nüüd lisame veel mõnusa kontakti momendi, kus ühed laulavad ees ja teised järgi. Lõpus laulame koos, see on selline vägev laul,» rääkis Perens.

Perens soovitas laulusõnu otsida nii laulupeo laulikutest kui ka laulupeo teatmikest. «Meloodia on laulul kogu aeg korduv, see viis peaks hästi kõigile meelde jääma. Sõnad on ühest küljest toredad, samas on mõttelt ka väga sügavad,» lisas ta.

Mees rääkis hommikuprogrammile, et ühislaulu mõte on olnud peo plaanides juba pikemat aega. «Siis kui kolleeg Siim Selisega hakkasime laulupeo ideekavandit looma, saime juba alguses paika, et ühislaul tuleb kindlasti ära teha. Protsessi käigus on see idee selginenud, just selles võtmes, kuidas laulmist täpsemalt korraldada,» rääkis dirigent.

Ilusaid koorilaule on Perensi sõnul palju, kuid tema sõnul on neid üsna keeruline publikul kaasa laulda, eriti kui kuulaja pole parasjagu tenor või sopran, kes konkreetset partiid tunneb. «Koorilaulu häältel on oma asetus. Kui sa oled lihtsalt inimene, kes oskab laulda aga ei laula kooris, siis sa tegelikult ei saa kaasa laulda, lisas Perens. 

Kõneall olevat ühislaulu saab Perensi sõnul kaasa lauluda igaüks. «See on ühehäälne, ühed laulavad ette ja teised järgi, ma väga loodan, et saab tore olema,» rääkis ta.

Ühislaulust on tänaseks ka stuudioversioon salvestatud. «Salvestamise juurde kutsusime ansambel Metsatöll laulja Lauri Õunapuu, tema oli ettelaulja. Järgilauljateks oli seltskond, kuhu kuulusid tänavuse laulupeo juhatavad dirigendid. See on unikaalne koor ja kogu salvestamine oli väga tore elamus,» rääkis Peeter Perens raadiole Elmar.

Ühislaulu salvestamisel oli eeslauljaks Lauri Õunapuu

FOTO: Rene Mitt / Laulu- ja Tantsupeo SA

Laulupeo juhatavad dirigendid Eesti Raadio helistuudios ühislaulu salvestamas

FOTO: Rene Mitt / Laulu- ja Tantsupeo SA

Eeslauljaks on Lauri Õunapuu, järellauljaiks laulupeo dirigendid ja musitseerib Tallinna Kammerorkester. Ukulelel Joosep Sang.


«Üksi pole keegi»

Muusika: Tauno Aints (1975)
rahvaviis Kuusalust, Vana Kannel III, 642
Tekst: Urve Tinnuri (1953)

Siis kui siud meid salvavad, siis kui,
neavad, neavad kurjad huuled, neavad,
meie üle valvavad, meie,
nelja kaare, nelja kaare tuuled,
koju käima ruttavad, koju,
kadunute, kadunute vaimud,
kätlevad meid kaaslased ja kaimud.

Eeslauljad: Kaaslased ja kaimud,
Järellauljad: kaaslased ja kaimud.

Patsutavad, patsutavad turjaalle,
naeratavad, naeratavad raugelt,
vastu seistes, vastu seistes kurjaalle,
lähedalt ja, lähedalt ja kaugelt,kuivatavad, hoides meid, hoides,silmaveegi, kuuma silmaveegi,
keskel häid ja, keskel häid ja omaseid,

Eeslauljad: Üksi pole keegi,
Järellauljad: üksi pole keegi.

Kõik koos:
Keskel häid ja, keskel häid ja omaseid,
keskel häid ja, keskel häid ja omaseid,
üksi pole, üksi pole keegi,
üksi pole, üksi pole keegi.

Kuula intervjuud ja ühislaulu salvestust SIIT:
 

Laulupeo ühislaulust rääkis dirigent Peeter Perens. Raadio Elmar saatejuhid Tiiu Sommer ja Lauri Hermann

Tagasi üles