Ivo Linna: täna on tõeline õnnepäev, lõi ette ju õnnenumber 70!

FOTO: Madis Sinivee / Scanpix

Ivo Linna on raadio Elmar kuulajate poolt valitud läbi aegade kõige lemmikumaks Eesti lauljaks. Ligi viiskümmend aastat laval olnud Linna sai täna seitsmekümne aastaseks ja saatejuht Lauri Hermann andis suurmeistrile üle südamlikud õnnesoovid.

«Aitäh! See on tõeline õnnepäev! Lõi ju ette õnnenumber seitse ja null! Oleme võitjad!» rõõmustas Eesti rahva lemmik Ivo Linna temale omasel positiivsel moel, kui Hermann juubeliõnnitlused pidulikult talle üle andis.

«Suur tänu kõikidele raadio Elmar kuulajatele ja nautlejatele,» tänas Linna toetuse eest ja lisas, et see on ütlemata soe tunne, kui tema lugusid endiselt raadios mängitakse. 

Ideaalset sünnipäeva retsepti ta raadiokuulajatele ette kujutama ei asunud. «Mis siin ikka ette kujutada. Kõik on juba paigas. Oma sünnipäeva veedan Muhus, oleme perega omavahel. Mingit suurt paraadi ei toimu. Meie hõim laieneb pidevalt. Kõige noorem on Roberti ühekuune tütar, ka tema tuleb kohale. Vot see on see, mis selle juubeli ehmatava numbri ilusaks teeb, sa näed, kuidas sünnivad uued hinged siia maailma. Siis sa vaatad neid lapsi muru peal ja kuulad, mis tarkust nad välja ajavad - vot see on ühe vanaisa suurim rõõm!» tunnistas Linna.

Linna on tänaseks üle viiekümne aasta lavadel esinenud ja selle ajaga kaasneva staarituntuse kohta on lauljal omad mõtted. «Loomulikult tekib inimestel teatud kuvand, ükskõik kas siis lauljast, sportlasest või näitlejast - ikka on nii, et kui tänaval inimest kohtad, tahad talle automaatselt «Tere!» öelda ja loomulikult tehakse ka palju fotosid, ma saan sellest kõigest aru. Kuid Muhu saare rahvas, kellega ma olen kõrvuti marssinud juba kakskümmend viis aastat, nemad ei vaata mind kui ekraanikangelast. Nende jaoks olen ma «see naaber Ivo, sealt talust». Selle üle on mul hea meel,» tunnistas laulja.

Linna lisas, et naudib aegajalt reisimist ja sellega anonüümseks jäämise võimalust. «On tore käia mõnel reisil ja saada aru, et mitte keegi ei saa sind seal tunda. Käid ringi nagu tavaline inimene ja naudid seda toredat tunnet. See on mõneti nagu vabanemine. Sa ei pea end koguaeg kontrollima, et kas nüüd riided on puhtad või tukk kammitud,» mõtiskles ta.

Samas tunnistas Linna, et omal ajal Nõukogude Liidus reisimine ja esinemine oli talle artistina äärmiselt arendav ja kasulik. «Venemaal esinedes olid meil repertuaaris eestikeelsed lood, kuid kommenteerisime oma laule vene keeles. Lisaks olid meil ka instrumentaalsed vahepahad, kus tegime publikule nalja. Seal olles kogesime, et kui sa juba selle publiku kätte said, siis vastuvõtt oli äärmiselt soe. Nad oleksid võinud sind isegi kätel kanda. Apelsin oli toona väga populaarne seal. Ma ise ei mänginud seal ju mingit esisolisti rolli, meil oli palju lauljaid. Kuid näiteks kolm aastat tagasi käisin ühe kooriga Peterburis ja tänaval tundis mind üks vanaproua ära ja tuli minu juurde. Ta tunnistas, et ma olin talle 1979. aastal kontserdil esinedes autogrammi jaganud. Väga tore, et selline mälestus on säilinud,» rääkis laulja rõõmustades.

Linna lisas, et Venemaal olid eestlastest Joala ja Mägi aga oluliselt kõvema kraadiga staarid. «Ei taha küll soiguda, kuid see oli tagantjärele mõeldes ikka jube kurnav elu. Kui meil oli kolm kontserti päevas, siis see oli puhkus,» rääkis Linna tolleaegsest tippartisti töötempost.

«Oli päevi, kui meil oli kokku viis kuni kuus esinemist. Kuid tean, et Joalal oli neid isegi rohkem ühe päeva kohta. Ühes linnas olime kohapeal ligikaudu kaks nädalat, siis oli ülesõit teise linna ja vahemaa oli näiteks ligi kaheksasada kilomeetrit. Bussis oli terve öö vältel lakkamatu pidu ja hommikul kohalejõudes läksid juba kohe esimesse spordihalli esinema,» rääkis laulja.

Tema sõnul mõjus Venemaal kogetud töötempo ka pereelule. «See elu tüütas mind meeletult ära. Võibolla poissmees oleks sellele vastu pidanud, kuid minul oli kodus väike tütar. Nägin teda heal juhul kolm kuni nelja päeva kuus. Siis sai mulle selgeks, et ma ei taha enam sellist elu,» meenutas Linna.

Teisest küljest tunnistas laulja, et taoline proovile panek andis artistina palju kasulikku, millest õppida. «Seitsmekümnedatel ju Eestis suuri lavasid ei olnud. Isegi Tallinna linnahalli polnud veel olemas. Saime toona suureks esinemispaigaks nimetada võibolla Estonia kontserdisaali ja teater Vanemuise lava. Kuid Venemaal esinedes saime olla kümnetel väga suurtel lavadel. Sealt sain kätte käsitöö oskuse, et kuidas lavale minna või kuidas publiku ees käituda. Pidime tegema palju selleks, et ka kõige tagumise rea inimesed saaksid aru, kes seal laval üldse on. Selline praktika on kullaprooviga asi,» rääkis ta.

Rääkides proovilepanekust, tõi artist välja ka perioodi, mil esines palju Viru hotellis. «Kuus ja pool aastat laulsin Virus teise korrusel peal ja pärast all varietees tantsuks. Kui sa pead igal õhtul laveerima oma lemmikmuusika ja publiku maitse vahel, on see samuti suur ülikool,» meenutas Linna ja lisas, et kõrtsis laulmine tähendas toona seda, et publik tellis muusikat vastavalt oma välja käidud rublade eest, mis hiljem õhtu lõppedes bändiliikmete vahel vennalikult ära jagati.

Linna oli ansambel Apelsin liikmeks ligikaudu viis aastat ja hiljem alustas tööd Rock Hotel'i koosseisus. «Selle perioodiga kaasnes tohutult bändiproove. Õppisime sadade lugude laupa materjali. Olin siis noor ja vaimustus oli suur, et oma piire kombata. Tahtsin teada, kas saan konkreetse loo laulmisega hakkama või mitte. Mõnikord tuli ka tunnistada, et andest jäi puudu. Mõnikord oli aga tore aru saada, et see on lugu, mida mina oskan,» rääkis ta. Laulja tunnistas, et on nautinud muusiku teel olemist ja oma lugude otsimist.  

Linna avaldas, et uut muusikat tuleb ka täna juurde, seda peamiselt Rainer Michelsoni abiga. «Rainer on sahtlisse kirjutanud uusi lugusid ja hakkame neid salvestama, sest märk peab jääma. See hoiab ka meeled erksad. Kui jääks vana rasva peale liugu laskma, siis tüdineks sellest ruttu ära. See on nii tore, kui võõras inimene tuleb juurde ja ütleb, et talle meeldis just uus lugu. Sellised asjad hoiavad selja sirge, pea püsti ja meeled erksad. Värsket lugu on alati jube põnev ka õppida. Tore, et poisid on mõelnud ka laulusõnade peale. Need tekstid on nii sügavad. Igas tekstis on sõnum, mis just mulle sobib ja ma olen selle eest erakordselt tänulik,» rääkis Linna.

«Lisaks olen tänulik raadio Elmar kuulajatele ja publikule üle kogu Eesti. See on uskumatu, kui hästi te olete minusse suhtunud,» avaldas Ivo Linna raadio Elmar hommikuprogrammis.

Saatejuht Lauri Hermann ja juubilar Ivo Linna

FOTO: Raadio Elmar

Kuula Ivo Linnaga tehtud juubelipäeva intervjuud SIIT:

Intervjuu Ivo Linnaga tema juubelipäeval. Saatejuht Lauri Hermann

Tagasi üles