Mart Noorma: oleme päästerobootika võimekusega maailma esirinnas

Pildil füüsik ja tehnikateadlane Mart Noorma

FOTO: SILLE ANNUK / Scanpix

Raadio Elmar saatesarja «Maa (e)est!» selle nädala saade käsitles põlengute temaatikat. Saates olid külas füüsik ja tehnikateadlane Mart Noorma nind Tartu observatooriumi direktor Anu Reinart. 

Põlengud on meie elukeskkonna paratamatu osa, ometigi saab siin meist igaüks üles näidata enam teadlikku käitumist, et oma koduplaneeti laastavate tulekahjude eest rohkem kaitsta. 

«Lõkke tegemine on suur oht, seda tuleb teha väga teadlikult. Lõket nautida on üks asi, kuid kui sellepärast kogu mets maha põleb, pole see üldse enam tore asi. Iga oskus nõuab värskendamist, soovitan värskendada oma teadmisi ka tule tegemise vallas. Aegajalt tasuks läbi lugeda, mida eksperdid selle kohta soovitavad. Ideaalne on infot hankida Eesti Päästeameti kodulehelt, näpunäidete läbilugemine võtab aega tõesti vaid paar minutit! Me peame vastutustundlikult oma maa eest hoolitsema ja peame sellist suhtumist üles näitama nii Eestis kui ka globaalsemas mõttes,» rääkis füüsik Mart Noorma.

Noorma lisas, et tema hinnangul on tänapäeva noored juba väga informeeritud globaalse keskkonnatemaatika küsimustes. «Meie nooremad põlvkonnad on läinud aasta aastalt järjest keskkonnateadlikumaks. Noored saavad aru, et me elame kosmoselaeval nimega Maa, mida on ainult üks. Meie meeskond peab ühiselt hoolitsema elutingimuste eest, sest mitte keegi ei saa meile appi tulla, kui me asjad siin ära rikume,» sõnas Noorma ja rõhutas, et peame võtma kõik selles osas rohkem vastutust.

«Õnneks Eesti noored on kõige paremad noored terves maailmas! Nende silmad säravad nii, et peab lausa päikeseprille kandma. Paljud pingutavad Eestis selle nimel, et meil oleks jätkuvalt parim paik elamiseks ja et see oleks kõige ilusam koht meie kosmoselaeval Maa,» lisas Noorma innustavalt.

Füüsik ja Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumi juht Anu Reinart tõdes põlengute teemadel, et kuigi loodusjõud saab ise tulekahjude tekke põhjuseks olla, on suurim tegur ikkagi inimeste endi kätes. «Kõige suuremaks ohuallikas on siin inimene ise ja ühe rumala või pahatahtliku inimese vastu ei aita kosmosetehnoloogia ega ka kohapealsed karmid meetmed. Ometigi lisas observatooriumi direktor, et tänane kaugseire metoodika aitab tulekahjude avastamise ja prognoosimise vallas juba palju kaasa.

«Kaugseire on teatud liiki mõõtmismetoodika, mille puhul mõõdetavat asja ise ei puudutata. Sellisel juhul saadetakse satelliitide pealt maa poole infot ja märgatakse erinevaid asju ja nähtusi. Kõige rohkem ja kõige kauem on sellist metoodikat kasutatud ilmaandmete kogumisel. Loodustulekahjude puhul me saaksime samuti kasutada satelliitide poolt tulevat infot,» lisas Reinart ja tõi välja, et olulised parameetrid on seejuures näiteks temperatuur ja niiskusetase, mis aitavad tuld avastada ja prognoosida selle levikut. Naise sõnul on kaugseirest kasu ka tulekahjudele järgneval perioodil - seire abil saab ka kahjusid hinnata, ehk kui kaugele tuli ulatus ja kuidas loodus taastub. Lisaks on kosmosetehnoloogiast kasu ka kommunikatsiooni ja positsioneerimise info juures.

Noorma märkis omaltpoolt, et teadlased teevad täna palju tööd, et uustehnoloogia saaks inimestele ja päästjatele ka põlengute juures abiks olla. «Esimese võimalusena näen võimekust, kus saab järjest rohkem kasutada maa peal olevate sensorite infot, lisaks on tuvastamisel abiks ka satelliidid ja droonid. Tulevikus tuleb väga palju infot, mis võimaldab meil detekteerida olukorda,» lisas Noorma.

Mees lisas, et ohuolukordade juures on olulisteks märksõnadeks vajaliku info kogumine ja analüüs. «Täpsemad mõõtmised annavad meile võimaluse hinnata tule leviulatust, tuule suunda ja sademete infot. Teisisõnu, see aitab prognoosida, kuidas tuli levib,» rääkis Noorma.

Noorma märkis, et inimestele tulevad tule kustutamise juures appi robotid ja selles osas käib intensiivne arendustöö kohalike teadlaste, Päästeameti ja erasektori vahel. «Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnika Ülikooli teadlased teevad koostööd Eesti Päästeameti ja Milrem Robotics'i arendajatega, ühekoos pannakse kokku tarkust, et see robotite pähe jõuaks. Milrem Robotics toodab täna autode suuruseid roboteid, et mille peale võib panna veekahureid. Kogu eelmise aasta jooksul osalesid Milremi spetsialistid ka juba Päästeameti õppustel ja on harjutuste korras osalenud ka tule kustutamise juures,» avaldas mees päästerobootika arengust Eestis.

«Usun, et juba aasta või kahe pärast saab kasutada tule kustutamise juures robottehnoloogiat. Eesti on kahtlemata päästerobootika võimekusega maailma esirinnas ja me võime selle üle väga uhked olla!» rääkis Noorma.

Mees lisas, et Pariisis aset leidnud kahetsusväärses põlengus, kus sai kannatada maailmakuulus Notre Dame'i katedraal, olid abiks just robotid. «Prantsusmaal on kuulsad «Shark» nimelised päästerobotid, just nemad aitasid kiriku põlengu kustutamise juures palju kaasa, eriti hetkel, mil varisemisohu tõttu tuletõrjujad enam hoonesse sisse ei pääsenud,» märkis Noorma.

«Tahame olla edumeelne riik ja näidata teed teistele riikidele, kuidas on võimalik ettevõtluse, teaduse ja avaliku sektori koostöö, eesmärgiga luua kasu inimestele ja loodusele meie ümber,» rääkis füüsik Noorma.

Mart Noorma tegi saate jooksul katse, mille käigus tuli ohutult süüdata lõke. Kuula saadet ja saa teada, milliseid nippe ja nõuandeid teadlane kasutas ja kuidas tal katse õnnestus!

Tartu ülikooli Tartu Observatooriumi juht Anu Reinart, raadio Elmar peatoimetaja Mari-Liis Männik ja füüsik Mart Noorma koos lõkkeplatsil

FOTO: Raadio Elmar

Tagasi üles