Tauri Tallermaa annab nõu: miks me unustame ja kuidas oma mälu paremini hoida?

Ele Adamson, Tauri Tallermaa ja Kristiina Kraus raadiosaate "Kuula terviseks" salvestusel

FOTO: Raadio Elmar

Raadio Elmar saates «Kuula terviseks» käis sel nädalal külas koolitaja ja mälutreener Tauri Tallermaa. Fookuses olid inimese mälu puudutavad teemad - mis on mälu, kuidas seda hoida, miks me unustame ja miks infot meie mälust kaob? Saatejuhid olid Ele Adamson ja Kristiina Kraus.

Tauri Tallermaa on mälutreeninguid teinud ligikaudu seitseteist aastat, saates «Kuula terviseks» rääkis koolitaja mälu eripäradest ja sellest, kuidas mäluga seotud nähtusi enda jaoks tõlgendada. «Me eeldame mälust, et mälu võtab vajaliku info, jätab selle mällu sisse, hoiab seda seal ja kui on vaja, saame selle kätte. Aga koguaeg see nii lihtsalt ei toimi, ehk me ei saa vajalikku infot kätte. Väga tihti on selle põhjuseks see, et see vajalik info pole meie mällu tegelikult jõudnudki,» alustas Tallermaa.

Tallermaa sõnul inimesed tihti kardavad seda, et meie «mälu on täis saanud». «Koolitusel oli mul üks mees, kes arvas, et temal on mälu täis ja rohkem sinna sisse ei mahu. Pärast koolitust sai ta aru, et asjad pole päris nii ja veel igasuguseid asju on võimalik meelde jätta. Teisisõnu, reservi on meil küll. Mälumahu reservist eeldatakse täna, et me tegelikult kasutame ära vaid kümme protsenti,» rääkis mees.

«Meie kõige suurem probleem on täna tähelepanu. Minu jaoks mälu tähendab kolme asja. Esiteks tähelepanu, kui sa ei suuda keskenduda õigel hetkel, siis see info lihtsalt ei jõua sinna kohta ajus, kus seda hakatakse salvestama. Teiseks, meie aju töötab seoste abil, ta otsib alati vajalikke seoseid, mis aitavad infot meelde jätta. Kolmandaks, lakmuspaberina on äärmiselt oluline ka kordamine, seda infot on vaja kuidagi kinnistada, muidu me hakkame kohe unustama,» rääkis ta.

«Tänane maailm on läinud hästi kiireks. Igasuguse info kättesaamine muutub väga lühikeseks, mul pole vaja selleks üldse vaeva näha. Kuid mäluga kaasneb järgmine teadmine - mida rohkem me näeme vaeva teatud info kallal, mida rohkem me mõtleme millegi peale, seda kauem see info meeles püsib,» täpsustas Tallermaa.

Mehe sõnul on aju esmane funktsioon ellujäämine. «Meie põhiülesanne on hoida meid elus. Kui aju märkab midagi, mis on elus hoidmiseks vajalik, siis ta lülitab kõik muu välja. Loomulikult me peaksime rohkem teadlikumalt tegutsema, kuid sellega me kurname oma aju. Iga liigutus ja mõtlemine on aju jaoks pingutus. Seetõttu me peame aegajalt lihtsalt olema, näiteks aknast välja vaatama ja puhkama. Kui me tunneme, et me hakkame üle kuumenema, siis tuleb aeg maha võtta,» soovitas mees.

«Paratamatult meie vaimne võimekus koguaeg aeglustub. Kahekümne viiendaks eluaastaks arenevad meie aju osad lõplikult välja ja sealt edasiarenemist ei toimu. Teisisõnu, sealt alates hakkab meie ajul minema raskemaks. Tegelikult, kõik protsessid aeglustuvad inimese kehas. Näiteks ainevahetus ja kasv aeglustub, samamoodi ka mõtlemise kiirus ja võime. Aju töötab ju seoste abil. Seega, mida rohkem on mul mälus erinevaid seoseid, kogemusi, mälestusi, seda suurem on mul valik, mille vahel seoseid teha. Millegi meeldejätmine võtab vanemas eas lihtsalt rohkem aega. Tuleb ka meeles pidada seda, et meie aju ja keha on omavahel väga tugevas seoses. Kõige esmasem on aju hoidmise juures regulaarne füüsiline aktiivsus, see aitab säilitada aju aktiivsust. Aju vajab energiat ja füüsiline aktiivsus on see, mis seda energiat toodab,» rääkis Tallermaa.

«Kuid füüsiline aktiivsus ei anna meile energiat, kui me ei söö. Selleks, et me toidust saaksime energiat, peaksime hästi mitmekesiselt sööma. Tasub meeles pidada, et aju on ainuke organ, mis energia tootmiseks vajab ka suhkrut,» lisas mees.

Mees rääkis, et ajule on kasulik ka see, kui ollakse sotsiaalselt aktiivne, eriti vanemas edasi. «Ole ise aktiivne rääkija, ole loov, tee midagi uut. Aju mõttes aitab see, kui mängida ka muusikainstrumenti. Siin tekivad ajus samasugused seosed nagu võõrkeele õppimisel. Kes on noores eas instrumenti mänginud, sellel on vanemas eas võõrkeeltega palju lihtsam hakkama saada,» avaldas Tallermaa.

Saates oli ka juttu stressist ning tunnetest ja nende seosest aju tervisega. Kuula saadet SIIN:

Tagasi üles