Sepo Seeman: pisikeste asjadega saame ise oma elukeskkonda parendada nii, et elame rohkem loodusega kooskõlas

Näitleja Sepo Seeman

FOTO: Urmas Luik / Scanpix

Raadio Elmar saatesarjas «Maa (e)est!» olid sel nädalal keskkonnateemadel rääkimas näitleja Sepo Seeman ja vanemteadur Mait Lang, kes keskendusid Eesti metsaga seotud küsimustele. Saatejuht oli Mari-Liis Männik.

Eesti metsade tervise ja hetkeolukorra kohta rääkisid Eesti Maaülikooli dotsent ja Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumi vanemteadur Mait Lang. Saates oli ka külas näitlejana leiba teeniv Sepo Seeman, et eksperimendi korras jälgis nädala jooksul Pärnu maakonnas asuvat metsa, tegi seal ringi jalutades oma tähelepanekuid ja jagas neid ka raadiokuulajatele.

«Olen metsamees. Mets on olnud minu huviobjekt alates varajasest nooruspõlvest, samuti ka hilisemas töös. Minu põhitöö on metsade kaugseire, ehk hetkeolukorra kohta info kogumine ja selle töötlemine. Mets on keeruline asi ja samas on ta igaühele hästi lähedal. Mets on vaese mehe kasukas, sinna saab alati varjule minna,» sõnas observatooriumi vanemteadur Lang.

Langi sõnul saab metsa hetkeolukorrale läheneda eri nurkade alt, sest erinevat liiki metsad kannavad erinevaid eesmärke. «Kui te näete reservaadis maha saetud puid, siis on see väga halb, sest reservaadis üldiselt midagi teha ei tohi. Kui te lähete kaitsealale ja seal tehtud midagi, mis ei täida kaitseala rajamise eesmärki, siis see on ka halb. Kui te lähete aga hoopis majandusmetsa, ehk kõnnite maa peal, mis on mõeldud metsa kasvatamiseks ja märkate virnas maha saetud puid, siis selles ei ole midagi halba,» täpsustas mees.

«Metsas peab olema variatsiooni. Seal peab olema nii elusaid kui surnuid puid. Seal peab maapinnal olema lagupuitu ja samas, nii paradoksaalne kui see ka ei ole, meie mets peaks ka hästi kasvama, et me sellest kõik kasu saaksime. Seega, me jõuame ringiga tagasi asjade algusesse, et mets on keeruline asi,» rääkis Lang.

Lang andis soovitusi ka värsketele metsaomanikele. «Juba hea on see, kui värske metsaomanik oma metsa ise üles leiab. Eestis on väga palju inimesi, kes üldse ei teagi, kus nende maa või mets asub. Kui olete oma metsa üles leidnud, käige seal ringi ja vaadake, mida te seal näete. Kui teil on plaan oma metsaga midagi ette võtta, siis tasub võtta ühendust mõne metsakonsulendiga, nende nimed leiate kohalikust metsaühistust või internetist. Lisaks saate abi ka Maaülikoolist, täpsemalt siis metsandus- ja maaehitusinstituudist. Kui tegemist on majandusmetsaga, siis loogiline on pidada ka metsakorralduskava, ka neid kava tegijaid on palju. Kuid alustada võiks tõesti mõne metsakonsulendiga,» soovitas metsateadlane.

Saates oli juttu ka sellest, kuidas metsade tervis on seotud hetkel aktuaalse kliimamuutusega. «Metsad võivad kliimat nii jahutada kui soojendada, oleneb kui pikka perioodi me vaatame. Jahutada on võimalik kliimat nii, et me tõmbame atmosfäärist süsihappegaasi välja ja seda me teeme taimede abiga. Järgmine küsimus on selles, et kui see süsihappegaas fotosünteesi käigus töödeldakse ümber biomassiks, näiteks puiduks, siis mis me sellega edasi teeme? Teatud aja me saame seda metsas hoida. Sada aastat kasvab puu ühe koha peal küll, kuid mis siis edasi saab? Kui tuleb näiteks mõni suurem torm, tulekahju või mõni haigus - siis põhimõtteliselt puu sureb ja hakkab aurustuma ehk muutub veeks, süsihappegaasiks või mineraalsooladeks jällegi tagasi. Mets saab ka kliimat jahutada. Nimelt mets tekitab pilvi ja pilved ei lase päikeseenergial maa peale tulla, maa lihtsalt ei soojene, sest päikeseenergia peegeldub kosmosesse tagasi,»  

Langi sõnul on mets kui selline üks suur protsess. «Kõige olulisem on hoida metsa tervist, sest siis ta seob hästi süsinikku. Loomulikult tuleb kaaluda seda, kuidas me metsa majandame, et ta tervena püsib ja nii ka pikaajaliselt. Tasub meeles pidada, et mets muutub iga päev,» rääkis ta.

Lang lisas, et kui Eesti liitus Euroopa Liiduga, siis mets kahanes märkimisväärsel määral. «Põllud, mis olid maha jäetud, hariti üles. Tee ääres võis näha kohti, kus viieteist meetri kõrgusest kaasikust sai järgmiseks sügiseks rapsipõld. Need muutused on täiesti muljetavaldavad. Kõik see maa, mis tasub põlluks teha, on aegade jooksul ka põlluks tehtud ja tehakse seda ka praegu. Minu soovitus on see, et kasutage oma maad mõistlikult. Nii, et kõik sellest kasu saaksid. Harige teda, ärge laske tal sööti jääda. Või kui ta jääb sööti, siis hoidke teda nii, et ka kliimal sellest kasu oleks. Näiteks pange puid sinna peale,» rääkis teadlane.

Sepo Seemanile anti enne saadet ülesanne, mille raames ta pidi nädala jooksul iga päev vähemalt pool tundi metsas jalutama ja jälgima sealset olustikku. «See tegevus oli väga teraapiline ja meeldiv rutiin. Mind kohutavalt ärritas küll maas olevi sodi ja prügi, mida näiteks eriti maantee ääres leidus, kuid metsade suur pilt oli üldjoontes ilus,» sõnas Seeman. 

Seemani metsaseire piirkonnaks jäi Pärnu maakond. «Minu kodu asub Pärnu teatrist ligikaudu seitsme kilomeetri kaugusel. See tee läheb kohati ka läbi metsa ja see on minu lemmikrada, eriti siis kui on vaja teksti õppida. See on aeg, kus sa oled iseendaga üksi - vantsid ja vaatad ringi ning mitte kedagi sa ei häiri,» rääkis Seeman metsas uudistamisest.

«Mingi aeg oli see justkui täiesti normaalne, et inimesed sõitsid linnast välja, tegid väikese haagi ja viskasid kogu oma risu metsatee äärde. Ma ükskord vihastasin ja läksin selle sodi sisse, tõmbasin prügikotid laiali ja otsisin jälge, kellele see prügi võiks kuuluda. Ma leidsingi selle nime, sest paberite hulgas oli pangaväljavõte. Olen alati mõelnud, mis aju ülesehitus nendel inimestel on, kes prügi maha viskavad, nad tuleks äkki uuringutele saata,» mõtiskles Seeman.

Lang tõi välja, et ka metsaomanikele võib nende mets olla lihtsalt paik uitamiseks ja jälgimiseks, omanikele ei saa pahaks panna kui seal aktiivselt töid ette ei võeta. «Kui te oma metsatükiga mitte midagi ei tee, mitte midagi ei juhtu ka. Võite lihtsalt jalutamas käia, mõne puurondi raja pealt kõrvale lükata, keegi ei saa seda metsaomanikule pahaks panna. Küsimus on see, milline see mets siis viiekümne aasta pärast välja näeb ja palju see mets siis teile tulu toob,» rääkis Lang.

Mait Lang, Mari-Liis Männik ja Sepo Seeman

FOTO: Raadio Elmar

Saates oli juttu metsa erinevatest saadustest, mida täna hoolega ära kasutatakse, teiste seas on populaarne näiteks kasemahla kogumine. «Kasemahla võtmine on meeldiv tegevus, eriti selle joomine. Mahla võtmine on tehtav ka suures mahus. Eestis on olemas ettevõtteid, kes on loonud voolikute võrgustiku lausa viiele kuni kuuele hektarile ja koguvad nii lausa tonnides kasemahla,» avaldas Lang.

Seeman mõtiskles saate lõpus teemadel, mis puudutasid meie elukeskkonda ja kuidas seda puhtana hoida. «Pisikeste asjadega me saame oma elukeskkonda parendada või vähemalt tunda, et me elame loodusega kooskõlas. Me võiksime elada nii, et me ei tee ise asju hullemaks ja lähtuda sellisest mõttest igapäevaselt,» rääkis Seeman.

Kuula tervet saadet SIIT:

Tagasi üles