Ženja Fokini uus väljakutse on diskoritöö

Ženja Fokin

FOTO: Dimitry Victor S / Erakogu

Saates «Kuula mu laule» valis oma kümme lemmikut eesti muusikast stilist ja koreograaf Ženja Fokin. Saatejuht Priit Rand viis jututeemad lisaks moele ka reisimisele, aja planeerimisele ja külalise lapsepõlvele. 

Suvi Ženja Fokinile meeldib. See on parim patareide laadimise aeg. Oluline on kokku saada heade inimestega ja veeta koos kvaliteetaega. Tuleb meeles pidada, et ega aega keegi ei anna, seda tuleb ise võtta.

17-tunnisteks venivate tööpäevade tõttu on Ženja Fokin õppinud aega planeerima. Siinkohal tuleb appi vana kooli märkmik, sest siis on kõik silme ees ja tehtud asjad saab maha kriipsutada. «Meil on kõigil on umbes 70% asju, mida me peame tegema ja vaid 30% asju, mida me tahame teha. Tuleb liigutada oma perspektiiv teise tuhamäe otsa ja need numbrid muutuvad!» annab saatekülaline nõu. Eduka planeerimise juurde kuulub ka väiksemate eesmärkide seadmine. Tuntud stilisti sõnul tasub «suur kala» serveerida väikeste tükkidena. Ehk kuigi me kõik võime hoobilt kirja panna 20 ootel olevat vajalikku tegevust, tasub igaks päevaks neid kirja panna vaid 5. Kui need viis õnnestub näiteks hommikul kella üheteistkümneks ära teha, on ju ülejäänud päev vaba! 

Selliste põhimõtete rakendamise tulemusena teeb Ženja Fokin tänases hetkes vaid seda, mida ta tõesti tahab teha ja koostööprojekte just nendega, kellega ta tahab teha. «Tihtipeale palutakse mul päeva- või õhtujuhtimist pakkudes olla veidi rahulikum. Sellisel juhul soovitan tellijal teha teine valik sadade persoonide hulgast,» sõnas mees enesekindlalt.

Mehena, kes rohkelt reisib, soovitab Ženja Fokin avastada Virumaad: parimate pärlitena nimetab ta Ontika panka ning Toila ja Sillamäe linnu. «Luban, et lööte vaimustunult käsi kokku», innustab ta avastama unustusehõlmas vaatamis-väärsusi. 

Eelöeldut tasub uskuda, sest Ženja Fokin on sündinud ja üles kasvanud Kundas. Oma mäletusi lapsepõlvest nimetab ta ägedateks, tuues eriliselt välja õuduste maja all-linnas, mida hüüti Tondilossiks ja kus elas vanaema. Et tsementi sadas toona kõvasti, olid aiasaadused ühtlaselt hallid ja alles pärast korralikku leotust ning harjamist muutusid õunad roheliseks või punaseks. «Pärinemine väikesest kohast annab mulle nälja, soovi midagi saavutada ja usu, et miski ei ole võimatu,» võttis saatekülaline kokku head omadused Kundas kasvamise kohta.

Keskkoolis käies oli Ženja Fokini näol tegemist pigem üksiku hundiga. Samas osales ta erinevatel võistlustel ja organiseeris sündmusi. Just võistlusel «Viru SMX» Tamsalus kohtus ta esmakordselt Jana Hallasega, kes oli toona žüriis ja märkis, et noorest osalejast võiks saada väga hea stilist.

Nüüd ise õppejõuna tegutsedes leiab Ženja Fokin, et noore inimese elus on väga oluline, kui kõrval on inimene, kes suudab tiibade kärpimise asemel lendama õpetada. Et taolisi utsitajaid jaguks, võiks Ženja Fokini arvates olla õpetajate ja lasteaiaõpetajate palgasüsteem palju parem.

Pärast keskkooli Soomes töötades sai tänase loo kangelane aru raha väärtusest ja sellestki, et raha ei saa kunagi maailmast otsa. Ta tudeeris tantsu paaris erastuudios ja Aleksanterin teatteri’s. Siis toimusid katsed Tallinna Ülikoolis ning Ženja Fokin astus koreograaf-lavastaja õppetooli. Üllatusena tekkisid kamraadid hoopis EKA kunstivaldkonnast, kuid plaan ainepunktid teise ülikooli üle viia teoks ei saanudki. Otsustavaks sai mõttekäik, et kahes valdkonnas tegutsedes tekib uus täius – lisaks kunstile ka praktiline pool. Ülikooli kõrvalt vaateakende dekoreerijana töötades avanes võimalus teenida kiirelt kaks kuupalka stilistitööga. Kuna see õnnestus suurepäraselt ja reklaam heast tööst levis suust-suhu, oli edukas algus uuele karjäärile tehtud. Esimese kliendina nimetab Ženja Fokin üht meelelahutusäride omanikku, kellega käiakse läbi siiani. 

Moega, mida Ženja Fokin hellitavalt kaltsumajanduseks nimetab, on asjad tegelikult imelihtsad: lõppude lõpuks on teksad ikka teksad ja kleit on kleit. Garderoob ei pea olema kummituba, sest mida rohkem on valikuid, seda rohkem joostakse kinni. Mida vähem ja konkreetsemad on valikud, seda lihtsam. Hea on jagada riided kolme kategooriasse: töö, vaba aeg ja sport. Oluline on tekitada endale reeglid ja neist kinni pidada. Näiteks kui tuled koju kolme uue asjaga, vii kolm asja taaskasutusse või anneta!

Ajakirjades soovitatavaga ei ole Ženja Fokini arvates vaja tingimata kaasa joosta, sest moes on indiviidipõhisus. Oluline on üles leida inimese isiklik stiil. «Ei pea ootama laulupidu, et vanavanaema sõlge kanda. Eriti äge, kui sa kannad seda kohe täna ja koos AC/DC t-särgiga,» toob stilist näite erinevate isikupärast lemmikute sobitamisest. Moes on inimene, kes mugandab asjad enda jaoks, mitte vastupidi.

Nõutud stilisti enda garderoobis on erinevaid esemeid nii palju, et pealaest jalatallani võiks riietada umbes 100 inimest. 

Et «Kuula mu laule» võimaldab valida 10 lemmikut eesti muusikast läbi aegade, uuris saatejuht Priit Rand, milline on saatekülalise suhe muusikaga. Ženja Fokini sõnul on muuskaga lihtne – see loob tuju ja meelestatuse. Hiljuti läks ta DJ-kursustele ja kuulab laule nüüd hoopis teisiti. «Põnev on märgata loo ülesehitust, muutusi ja arengut. Pult tahab veel näppimist ja kõrv teritamist, aga ägedaid koosluseid saab juba kokku kõlama panna küll,» iseloomustab ta oma arengut. Ausate väljaütlemiste poolt tuntud Ženja Fokini sõnul on kurb see, et sarnaselt maalikunstile ei oska me hinnata neid ägedaid tegijaid muusikas, kes täna ja praegu on meie kõrval. Hakkame neid taga nutma siis, kui on liiga hilja.

Ženja Fokini 10 lemmiklaulu:

Kollane Allveelaev G - Rendime saarele sauna

Vaiko Eplik - Soorebased

nublu - TMT (tujud mitte tunded)

Marju Kuut - Sa tantsi sambat

Nancy - Pilgud ja nooled

Tanel Padar & The Sun - Võta aega

Jaak Joala - Naerata

Mari-Leen - Rahutu tuhkatriinu

Elina Born - Tagasi me

Siiri Sisask - Mis maa see on

Meelelahutuslikus muusikasaates Kuula mu laule valib 10 oma lemmiklaulu koreograaf ja stilist Ženja Fokin. Saatejuht on Priit Rand.

Tagasi üles