Urmas Klaas: tartlased peavad kõige tähtsamaks oma puhast elukeskkonda

Pildil Tartu linnapea Urmas Klaas

FOTO: MARGUS ANSU / SCANPIX BALTICS

Keskkonnateemalises saates «Maa (e)est!» käisid külas Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Ülikooli teadlane Piia Post. Koos arutleti teemal, mis käsitles puhta õhtu temaatikat. Saatejuht oli Mari-Liis Männik.

Saatesarja «Maa (e)est!» raames on kolme kuu jooksul puudutatud teemasid, mis hõlmasid veereostuse, plastiku, põlengute, UV-kiirgusest ja niitmise küsimusi. Selle hooaja viimases saates käsitleti õhureostuse problemaatikat.

Saates oli külas Tartu Ülikooli Füüsika instituudi meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent ja ühtlasi ka atmosfääri füüsikalabori juhataja Piia Post, kes rääkis raadiokuulajatele õhu reostusest ja saastatuse teemast läbi teadusliku lähenemise. «Õhu saaste koosneb tegelikult saaste ainetest. Need ained on õhu lisandid, mis võivad olla gaasilised kui ka osakestena. Ehk võivad olla nii tahked kui vedelad osakesed õhus. Need on siis lisaks tavalisele õhu koostisele, nagu näiteks hapnikule ja lämmastikule. Need saaste ained on väga muutlikud ja kohasõltlikud,» rääkis Post.

Post tõi välja ka õhusaaste kõige ohtlikumaid näiteid. «Ühed ohud on seotud väga järskude saasteallikate puhangutega. Kui on näiteks keemialeke, võib see inimorganismile olla väga ohtlik. Teatud allikad saastavad aga pidevalt meie keskkonda, saastamise hulk korraga on väga väike, mistõttu nende puhul me esmapilgul ei tajugi nende ohtu. Üheltpoolt võivad nad olla inimestele otse ohtlikud, teine võimalus on see, et nende mõju avaldub kliima ja ökosüsteemi muutuste kaudu,» sõnas teadlane Post.

«Me sagedasti ei mõtle või ei teadvusta endale, et õhu kaudu käib inimesest kümme korda rohkem massi läbi, kui võrrelda näiteks hulka, mis tuleb meieni toidu või vedelikuga. Esialgu tundub, et mis see õhk siis ära ei ole. Me küll vaatame päris täpselt, mida me sööme, eriti viimasel ajal. Kuid me sugugi ei vaata nii täpselt, mida me hingame,» lisas Post sisse hingatava õhu teemadel.

Tartu linnapea Urmas Klaas oli õhu teemalise saate kaaskülaline ning tema rolliks oli saate raames ka eksperimendi läbimine. «Uuringute põhjal on selgunud, et tartlased peavad kõige tähtsamaks oma puhast elukeskkonda. Tartu linnas me pöörame palju tähelepanu sellele, et meie õhk oleks veelgi puhtam. Tartu on spetsiifiline linn, ta paikneb justkui kausikujulises anumas ja teame seda, et eriti suvel õhk väga hästi ei liigu, võrreldes näiteks Tallinnaga, kus meretuul linnaõhu aegajalt puhtaks lööb. Me oleme selle aasta juulist toonud Tartu linna transporti gaasibussid, mis on mõjutanud oluliselt linna õhukvaliteeti,» sõnas Tartu linnapea.

Tartu linnapea tõi välja, et Tartus pööratakse palju tähelepanu sellele, kuidas edendada nii jalgsi kui ka jalgrattaga sõitmist. «Rattaringluse käivitamine on pannud inimesi rohkem liikuma. Jalgratturitel on üle miljoni kilomeetri selle projekti raames juba maha sõidetud. Mõned rattad on nii aktiivses kasutuses, et peab juba ratta kette vahetama. Inimesed on rattaringluse väga hästi vastu võtnud. Alguses oli eufooria ja tõeliselt suur huvi, seda eriti elektrirataste vastu. Arvestades Tartu linna pinnavorme, on elektriratas kindlasti väga hea abimees meie tõusudel. Kõige vanem kasutaja on üheksakümne aastane. Tänavapildis näeme igas eas kasutajaid. Samas tuleb ka öelda, et meil on päris hea rattateed, kus on hea ja mugav liigelda,» rääkis Klaas.

Klaasi poolt läbi viidud eksperiment nägi ette seda, et ta pidi nädala aja vältel liikuma võimalusel ilma mootorsõidukita, perioodi sisse jäi nii töö- kui ka puhkepäevi. «See periood kestis 1. augustist kuni 8. augustini. Ma kasutasin nendel päevadel kõiki võimalikke liikumisvahendeid. Teadlikult muidugi, kasutasin mootorsõidukit võimalikult vähe aga ma ei tulnud toime. Tartu on küll kompaktne linn, ka juba tervise huvides peaksime liikuma palju jalgsi ja jalgrattaga. Kuid tõde on see, et ilma ühistranspordita ja isikliku autota ma toime ei tule. Tööasju ma ajan küll Tartu linnas nii, et ma käin võimalikult palju jalgsi ja sõidan ka jalgrattaga. Kuid ma tahtsin käia ka oma maakodus, mis asub viiekümne kilomeetri kaugusel Tartust, sinna oli lihtsam minna autoga, kui jalgrattaga. Kui sul on vaja midagi või kedagi ka kaasa võtta, siis on auto sellisel juhul kahtlemata vajalik,» lisas Klaas.

Tartu on Klaasi sõnul tõmbekeskus. «Siia tullakse tööle ja poodi, huviringi või arsti juurde. Need, kes elavad linna vahetus läheduses, ka nemad peaksid saama liikuda linnale lähemale nii, et auto saaks koju jätta. Meie jõupingutused on täna just sellele ka suunatud. Oleme selle raames linna bussiliiklust oluliselt tihendanud,» sõnas linnapea.

Teadlane Piia Post tõi välja nüansse, kuidas Tartu linnas oleks võimalik veelgi enam puhast õhtu nautida. «Me peaksime siin niinimetatud kausis võimalikult vähe saastama. Külm talvehommik on kõige suurema saasteastmega, siis on atmosfääri kihistus selline. Külmemad õhukihid on allpool ja soojemad pealpool ning atmosfäär lihtsalt ei segune läbi. Ehk kõik saaste, mis maapinnalt lahkub, jääb kinni väga õhukesse aluspinna lähedasse kihti. Üks saasteallikas on loomulikult transport. Teine koht on ahiküttega piirkonnad, kus on valdavalt vanad majad. Ehk siis Karlova ja Riia tänava äärne piirkond. Seal on suitsu küllalkti palju,» rääkis Post.

Post rääkis kogu Eestimaa õhusaaste olukorrast ka tervikpildina. «Tuleb mõelda, kus on peamised saasteallikad. Kogu Ida-Virumaa põlevkivi energiatööstusega seotud saaste on suur. Seal on õhk suhteliselt saastatud, ehkki viimastel aastakümnetel oluliselt paranenud. Teatud saasteained kanduvad ka kaugleviga. Kuna meil on valdavalt läänetuuled, siis lääne poolt tulev saaste on valdav. Lääne poolt on põhiliselt Euroopa meil, kus õhukvaliteediga väga suuri probleeme ei ole. Seega kaugsaaste on oluliselt vähenenud. Samas, kui tuul pöördub ja see tuleb suunaga kirdest või kagust, siis saaste on palju tugevam,» lisas Post.

Posti sõnul näitavad erinevad õhu läbipaistvuse uuringud, et alates üheksakümnendatest on õhk palju läbipaistvamaks muutunud. «Seda mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopas, see aga ei kehti Aasia kohta,» lisas Post.

«Ma leian, et planeet Maa tahaks meile öelda sellise inimliku tõe, mida ma arvan, et me paljud ütleme ka isendile. Ehk, ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Väga valus on vaadata praegu nendel miljonitel hektaritel toimuvaid metsatulekahjusid, mis on Siberis, Kanadas või Gröönimaal. Valus on mõelda, et inimesed kasutavad massiliselt kilekotte ja neid õhukese mullakihi alla peidavad või põletavad. See on see koht, kus me elame ja kus me tahame, et ka meie järeltulijad elavad. Täna me näeme, kui õrn see tasakaal on. Ära tee emakesele Maale seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks,» sõnas Tartu linnapea Urmas Klaas.

Kuula täispikka intervjuud SIIT:

Urmas Klaas ja Piia Post rääkisid õhusaastest. Maa (e)est! Saatejuht Mari-Liis Männik

Tagasi üles