Küsimus haridusministrile: kui head emakeelt räägivad meie lapsed?

Mailis Reps

FOTO: Raul Mee / Postimees Grupp/Scanpix Baltics

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps käis külas raadio Elmar saates «Sõna-sõnalt», juttu oli emakeele oskusest, silmas pidades Eesti laste ja noorukite keelekasutust.

«Kõigepealt, meie õpetajate tase ja meie õpetajad on väga head. Kuid eesti keele õpetajate leidmine on igale koolijuhile väga suur väljakutse. Eesti filoloogia on väga keeruline. Me tahame ise oma emakeelt ja paljudele ka riigikeelt õpetada väga korrektselt,» alustas Mailis Reps.

Minister tõi välja, kuidas tema hinnangul Eesti noored oma emakeeles suhtlevad. «Rääkides noortest, eks ta on segu erinevatest keeltest. Peame nentima kõik üheskoos, et sotsiaalmeedia annab juurde pildi, ruumi ja väga lühikesed ning poolikud ebakorrektsed laused. Ka inglise keele pealt on seda juba aastaid räägitud, et keel on läinud tegusõna või artikli vabaks. Peame nentima, et ka eesti keelega on sarnased lood,» lisas Reps.

Reps lisas, et suureks probleemiks on noorte hulgas ka see, et nad ei leia emakeelset sõnavara. «Videoklippe vaadatakse inglise keeles ja suhtlusvõrgustikes kasutatakse emotsioonide väljendamiseks pilte või märke. Kui nüüd noor peab hakkama kirjandit või esseed kirjutama, siis õpetajad näevad väga palju vaeva,» rääkis ta.

«Kolmkümmend aastat on olnud see aeg, kuhu me tulime väga vähe inglise keelt oskavana. Hästi varakult ehk üheksakümnendate keskel nenditi, et arvamusliidrid ja ühiskonnategelased proovisid näidata, et nad on hästi tublid ja rahvusvahelised, kasutades aegajalt inglisekeelseid termineid,» rääkis minister Reps.

Minister on uhke, et hetkel käib eestikeelse sõnavara laiendamine. «Kui võtta näiteks sõna influencer, siis lapsed ise pakkusid siin alternatiivse sõnana välja suunamudija. See näitab, et lastel on endal ka väga palju keele tunnetust,» tõi Reps välja.

«Kuid ma usun, et samasugust muret räägiks siin ka inglise keele filoloog. Lapsed tulevad ja väidavad, et nad räägivad head inglise keelt, kuid tuleb välja, et nad on grammatiliselt äärmiselt ebakorrektsed ja sõnavara on piiratud. Me peame ühiselt tegutsema selle nimel, et inimesed teeksid vahet, mis on kõnekeel ja mis on korrektne eesti keel. On oluline, et ka meie ise märkaksime, kuidas kasutame emakeelset sõnavara ja selle erinevaid liiteid. Lisaks tuleks ka lapsevanematena jälgida, kuidas ja millist sõnavara me kodus laste kuuldes kasutame. Ehk, kui väljendus- ja sünonüümirikas meie keel tegelikult on,» lisas Reps.  

Tagasi üles