Piret Aus: kultuur ja haridus peavad olema kättesaadavad ka erivajadustega inimestele

Piret Aus

FOTO: HEGE-LEE PAISTE / Scanpix

Raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» käis külas Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud Piret Aus. Juttu oli sõrmendamise väljakutsest #avameeli ja toodi fookusesse kuulmispuude temaatika.

Sotsiaalministeerium korraldab eesoleva rahvusvahelise kurtide päeva raames igati põneva ja kasuliku väljakutse. Nimelt, 29. septembril kutsutakse kõiki üles selgeks õppima oma nime viiplemine ja sõrmendamine. 

Väljakutse korraldajate sõnul peab osalemiseks viipekeeles selgeks õppima lause «minu nimi on» ja seejärel oma nime sõrmendamise. Sellest sooritusest tuleb üles filmida video ning postitada see sotsiaalmeediasse hashtag'iga #avameeli. Viipekeele e-sõnastik asub SIIN. Väljakutse ametlik leht asub SIIN

Raadio Elmar hommikuprogrammis käis kuulmispuude teemast rääkimas Piret Aus, kelle südameasjaks on luua kuulmispuuetega inimestele ligipääsetavus kultuuriüritustele. «On muidugi tore, et nüüd on kampaania, mis pöörab tähelepanu nii-öelda erivajadusega inimestele ja see teema on mitmel rindel aktuaalne, aga tegelikult see teema peaks olema üleval iga päev. Kutsuge muul ajal ka kurte siia stuudiosse ja rääkige nende mõtetest ja nende teemadest, nende erialadest, mis nad teevad, kuidas nad tunnevad, mida mõtlevad,» sõnas Aus.

Naine rääkis sellest, et eesti viipekeele tõlkide õppekava on Tartu Ülikoolis tänaseks suletud, kuid Viljandi kultuuriakadeemias on eesti viipekeele algõpe täiendusõppe koolitusena huvilistele kättesaadav. «See on õppekavas tänu üliõpilaste endi initsiatiivile. Meil oli loeng, kus ma tutvustasin erivajadusega inimesi ja tõin need inimesed ka endale loengusse. Seal olid vaegkuulja, pime ja ratastoolis olev inimene. Pärast tudengid ütlesid, et soovivad õppida viipekeelt. Seejärel kutsusin Tartust Jari Pärgma. Kuid sa ei õpi kursustel viipekeeletõlgiks. Sa saad mingi taseme, et elementaarsed asjad saaks suheldud selles keeles. Kurtide jaoks on ikkagi viipekeel emakeel, number üks keel ja eesti keel, mida meie räägime, on nende jaoks võõrkeel. Viipekeeles on lause ehitus teine ja seal ka grammatika ja kõik see on tegelikult päris keeruline, aga samas lõbus ja lihtne,» avaldas Aus.

Piret Aus lisas, et on pärit perekonnast, kus tänu vanemate puudele kasutati oma peres välja kujunenud salakeelt, mis on eesti viipekeelele sarnane, igapäevaselt. «Leian, et minu vanemad on meie pere lastest vaatamata oma puudele kasvatanud vägagi normaalsed inimesed. Tänu sellele püüan nüüd ühiskonda tagasi anda ja viimased kümme aastat tegelen juba teadlikult sellega, et kultuur ja haridus oleksid kättesaadavad ka erivajadustega inimestele,» sõnas Aus.

Tagasi üles