Legendaarne spordiarst Gunnar Männik: liikumine on ülitähtis inimtegevus

Spordiarst Gunnar Männik

FOTO: Raadio Elmar

Raadio Elmar hommikuprogrammis käis külas staažikas spordiarst Gunnar Männik. Mees andis kuulajatele nõu, kuidas oma keha rohkem hoida, eriti kui on istuv töö.

Spordiarst Gunnar Männik andis nõu, mida saab ise ära teha selleks, et valuhood seljas ja jalgades oleks võimalikult harva esinevad nähtused. «Minu põhiline soovitus on liikumine! See võib olla liikumisteraapia, kuid see võib olla ka tavaline jalutamine. Liikumine on ülitähtis inimtegevus,» rääkis spordiarst.

Mees rääkis, mida peaksid tegema need, kes enamuse osa päevast tööpostil istuvad. «Kui teil on istuv töö, eelkõige näiteks IT-spetsialistide ja autojuhtide puhul, siis üle kahe tunni istuvat asendit ei soovitata korraga olla. Kindlasti peab vahepeal liikuma, kasvõi viis minutit! Teine hea soovitus on see, et hea oleks tooli kõrvale end selili asendisse heita, kasvõi viieks minutiks. Seda saab teha siis, kui on vaibad maas. Seda viimast võtet rakendatakse küll kahjuks väga vähe, kui see asend on seljale väga vabastav ja hoiab ära palju vigastusi,» sõnas Männik.

Tiiu Sommer, Gunnar Männik ja Lauri Hermann raadio Elmar stuudios

FOTO: Raadio Elmar

Mees lisas, et kontoriinimestele on väga efektiivsed ka spetsiaalsed harjutused. «Neid harjutusi saab teha ka tooli peal. Kui teil on probleem tekkinud juba tugiliikumise aparaadis ning teil on valud, siis kindlasti tasub neid harjutusi teha koolitatud füsioterapeutide käe all. Terapeudid oskavad samuti nõu anda ning nad näitavad harjutusi vastavad sellele, kus sul valu on,» soovitas Männik.

Spordiarst soovitas liikumist ja seevastu rohukarpi eelistada vaid siis, kui enam muud võimalust pole. «Terapeut on väljakoolitatud spetsialist. Ta ei ole küll arst, vaid liikumisterapeut. Kogu meie loome ongi selline, et vähem mürgitada inimesi ja rohkem teha kõike looduslikus stiilis, just nii, nagu inimene on välja kujunenud. Alati ei pea mürgitama läbi tablettide,» sõnas Männik.

«Kui inimene natukenegi armastab sporti ja tervet elu, peab ta tegelema mingisuguse liikumistegevusega. See puudutab ka vanemaid inimesi. Skeleti lihase nõrgenemine on põhiline faktor, miks vanemad inimesed kukuvad. See ei ole seotud ainult sellega, et kaltsiumi ja D-vitamiini sisaldus on organismis vähenenud. Viimased teadusuuringud ütlevad, et soovitatakse teha jõuharjutusi ka kõrges eas! Võtke hantlid, mis on ühe kuni kahe kilogrammised ja tehke lihtsaid jõuharjutusi. Hea, kui füsioterapeut neid ette näitaks. See on vajalik selleks, et hoida skeleti lihas toonuses ja tugev. Lisaks on vajalikud ka aeroobsed vastupidavusalad, mis on südame-veresoonkonda taastava ja hoidva funktsiooniga, nendeks aladeks on näiteks jalgrattasõit, suusatamine ja kepikõnd,» soovitas spordiarst.

Männik tegi juttu ka liikumisega seotud vigastustest. «Kui me räägime ülekoormusvigastustest, siis ligi kaheksakümmend protsenti nendest on seotud välisfaktoriga. Eelkõige just väliskeskkond, libe pind ning jalanõud. Riided on liikumise juures ülitähtsad. Tänapäeval on võimalik kauplusest osta endale kliimale ja aastajale vastav riietus. Ka jalanõude valikul tasuks poes mainida, millise spordiala juures sa tahad neid rakendada. Näiteks kepikõnni ja jooksu jalanõud on erinevad,» sõnas ta.

Hommikuprogrammis oli juttu ka maratonidest ja nendega kaasnevatest mõjudest kehale. «Maratonid on üldjuhul tervendavad asjad. Need on rahvasportlasele omaette testvõistlused, mis näitavad, kui hea sportlane keegi on. Kuid seal ei pea hakkama kohe veri ninast väljas tõmblema. Kindlasti tuleb organism võistlusteks ette valmistada. See tähendab seda, et sul vaja tegeleda selle alaga vähemalt kolm kuni neli korda nädalas. Ühe treeningu pikkus võiks olla kuni poolteist tundi, rohkem pole vaja. Ülitähtis on siin pulsi sagedus. Kõik sõltub sellest, mida sa tahad enda juures arendada. Sporditegevus peab olema aeroobses režiimis, see tähendab, et hapniku osa kehas peab olema väga võimas. Pulsi sageduse kohta öeldakse, et 220 miinus vanus, see on maksimum, mis võib olla. Kui on keskealised inimesed, siis arendav pulss võiks olla vahemikus 140 kuni 160 lööki minutis. Kui on tegemist taastava režiimiga, siis see pulsisagedus võiks olla alla 120 löögi minutis. Need inimesed, kes on paksemad ja tahavad oma kaalu reguleerida, siis nendel ei soovitata oma treeningprotsessis üldse viia pulsisagedust üle 120 löögi minutis, muidu hakkavad teised biokeemilised protsessid tööle organismis,» rääkis spordiarst Männik.

Tagasi üles