Karin Rannu: Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust puudutab meid päris palju

FOTO: Shutterstock

Raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» rääkis välisministeeriumi nõunik Karin Rannu. Juttu oli Suurbritanniast ja Brexitiga seotud küsimustest.

31. jaanuril lahkus Ühendkuningriik Euroopa Liidust. Sellel teemal rääkis raadio Elmar hommikuprogrammis välisministeeriumi Kagu-Euroopa ja Euroopa Liidu üldasjade büroo nõunik Karin Rannu. 

Rannu tunnistas hommikuprogrammis, et Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust puudutab ka Eestit. «See puudutab meid päris palju, isegi rohkem, kui oskame igapäevaselt mõelda. Just sellepärast, et Euroopa Liidu küsimused on väga tihedalt meie igapäevaellu põimunud. Hea uudis on aga see, et lahkumine toimub korrapäraselt ehk seda tehakse vastavalt kokkulepitud tingimustele. Lahkumine algas 1. veebruarist ja hetkel on esialgu üleminekuperiood,» sõnas ta.

Rannu selgitas, et üleminekuperioodi jooksul igapäevaelus midagi ei muutu. «Inimesed saavad selle aja jooksul rahulikult reisida, õppida ja töötada või käia poodlemas, täpselt nii nagu seni. See periood kehtib aasta lõpuni,» lisas ta.

«Rohkem muudatusi toimub diplomaatias ja rahvusvahelises suhtlemises. Britid kaovad ära Euroopa Liidu institutsioonidest. Nad ei ole enam Brüsselis liikmesriikidega ühe laua taga, neil ei ole Euroopa parlamendis enam liikmeid ja samuti pole ka kohtunikke Euroopa kohtus. Need inimesed, kes igapäevaselt Euroopa Liidus tööd teevad, näevad neid muutusi oma silmaga palju lähemalt,» täpsustas nõunik.

Rannu selgitas ka, mis muutub Eesti kodanike jaoks, kes elavad hetkel Suurbritannias. «Euroopa Liidu kodanike, sealhulgas ka eestlaste õigusi kaitseb väljaastumisleping, mis põhimõtteliselt tagab senised õigused ja elukorralduse kuni nende elu lõpuni, see kehtib ka nende pereliikmetele. Seetõttu olemegi selgitanud, et kõige parem brittide lahkumine on lepinguga lahkumine, sest antud leping kaitseb kodanike õigusi. Seega, need inimesed, kes täna elavad, töötavad ja õpivad Ühendkuningriigis, nende jaoks tõesti suurt midagi ei muutu. Peame siiski ka silmas pidama, Ühendkuningriigi võimud on otsustanud, et nad soovivad selliste Euroopa Liidu kodanike kohta täpsemat arvestust pidada ja nad nõuavad nende inimeste registreerimist. Registreerida saab siis teatud elektroonilistel platvormidel, kirja panemine on avatud järgmise aasta juuni lõpuni. See on üks praktiline ja väga konkreetne muudatus,» lisas ta.

«Kui tekib selles osas küsimusi, siis välisministeeriumil on olemas vastav leht, kus on esmane info kättesaadav. Seal on olemas ka viited, kuidas leida täpsemat informatsiooni. Antud leht on mõeldud eelkõige eestlastele, kes elavad täna Eestis. Need eestlased, kes elavad hetkel Inglismaal, peaksid suhtlema Suurbritannia võimudega. Mulle teadaolevalt on ka sealsed ministeeriumid ja ülikoolid päris palju seda infot juba jaganud, nii kodulehtede kui ka sotsiaalkampaaniate kaudu,» sõnas Karin Rannu.

Tagasi üles